Burundi, Uburundi  /  29 Ndamukiza 1972 – Ukwicwa kw’Umwami, Jenoside y’Abahutu : Gusezerwa burundu kw’Ingoma y’Uburundi n’Ubumu

Urwibutso rw’amateka : jenoside, ukwicwa kw’Umwami n’ihonyangwa ry’umuco w’Ingoma umaze imyaka ibihumbi.

Bujumbura (Uburundi), 29/04/2026 (BdiAgnews) – Igenekerezo rya 29 Ndamukiza 1972 ni imwe mu mazinga y’umwijima mu mateka y’Uburundi. Uwo musi, Ingoma y’Uburundi — leta ya kera y’Abarundi — yarasezeraniwe. Umwami muto Ntare Ndizeye yiciwe, Republika na yo ishinga aho hari urutonde rw’imyaka igihumbi. Hamwe na we, Ubumu — uburyo bw’imibereho n’ubukungu bw’Abarundi — na wo warenga, ugasubirwa n’ubukungu bwa kapitalisime. Ingaruka ku bantu ni itewe ubwoba : Abahutu 500 000 biciwe, miliyoni 1 y’impunzi z’Abahutu — ni ukuvuga hafi umuntu umwe kuri babiri mu gihugu cari gifise abantu miliyoni 2,9 gusa. Ni ho umuco wose w’Ingoma wahonyagurika burundu.

Ivyo vyose ntivyabaye ata mvo. Ni iherezo ry’urugendo rurerure rw’ubukoloni rwatanguye kuva mu kinjana ca 19. Ivyo abahinga mu mateka y’Abarundi bita « Umusaraba n’Ibendera » bisigura ubumwe bwa Vatikani n’ibihugu vy’i Buraya — Ubufaransa, Ububiligi, Ubudagi, Ubwongereza hamwe na Amerika — vyahurikiye hamwe kurwanya Ingoma y’Uburundi. Kuva mu 1911, Hans Meyer yinjije kimwe mu bikoresho vy’ubukoloni vyononye cane : « igikoresho c’amacakubiri hagati y’AbaHutu n’AbaTutsi ». Mu Rwanda no mu Burundi, ayo majambo yabanje kuba urwego rw’imibano : Umuhutu ari umukozi n’uwutanga umwimbu w’ivyankenerwa, Umututsi ari umuyobozi w’Ingoma. Ubukoloni bwabihinduye amoko ahiganwa, bubiba imbuto y’ivyago vyakurikiye. Kuva mu myaka ya 1920, uburimyi bw’igihingwa kimwe (monoculture) bwateje inzara, mu gihe abanyamabanga nka Kanyarufunso na Inamujandi bagerageza kurwanya isenyuka ry’Ubumu ata ntsinzi.

Mu 1929, Vatikani yahinduye ku nguvu RuburisoniMukakaryenda, Umugore w’Ingoma Karyenda — aba Maria Ruburisoni, Buryenda irasenyuka, hamwe na yo bisenyuka Karyenda n’Ubungoma, isanzure ry’Ingoma n’umwuka wa Ubuntu washingiye umwizero w’ikigero c’Abarundi. Ni ho Ubukristo butangura …

Ivyo bikorwa, vyararindiriye mu nkengero z’ikibutso c’isi, ubu biravugwa cane mu nzego z’amategeko mpuzamakungu. Mu Gashyantare 2025, Ubumwe bw’Afurika bwavuze ngo ubukoroni n’ubucakara ni ibyaha bigora abantu. Mu Ntwarante 2026, Inama Rusangi y’Umuryango w’Abibumbye yarafashe icemezo c’amateka mu nzira imwe. Biciye kuri ivyo, Abarundi basaba leta y’Uburundi kwemera mu buryo bw’amategeko kwicwa kw’Umwami no Jenoside yo mu 1972 — intambwe ibuze kandi ikenewe cane inzira y’ubutungane bw’amateka yabuze amezi menshi.

Inkomezi :

Ubukoloni n’ubwicanyi bw’iburengerazuba — Mu Gashyantare 2025, Ubumwe bw’Afurika (UA) bwavuze mu buryo bw’amategeko ko ubucakara, gutunga abantu no gukoronia ari ibyaha bikabije bikorerwa abantu kandi ari jenoside ikorerwa amahanga y’Afurika. Icemezo ico, cafashwe ku wa 16 Gashyantare 2025 mu nama ya 38 isanzwe ya Nama Nkuru y’Abakuru b’Ibihugu i Addis-Abeba, ni ihinduka rinini mu gushaka ubutungane bw’amateka kw’isi yose y’Afurika. Ku wa 25 Ntwarante 2026, ku munsi mpuzamakungu wo kwibuka abagiriwe nabi n’ubucakara no kugurishwa k’Abafirika mu nyanja, Inama Rusangi y’Umuryango w’Abibumbye nayo yarafashe icemezo c’amateka, ivuga ko gutunga Abafirika ngo babecekwe no kubacakara mu bwoko bwabo ari « ibyaha bikabije kuruta vyose bikorerwa ikiremwa muntu ».

Baranyanka Charles, Le Burundi face à la Croix et à la Bannière, Bruxelles, 2015. (« La Croix et la Bannière » désigne l’alliance historique entre le Vatican, la France – notamment via les Pères Blancs de Lavigerie –, l’Angleterre, l’Allemagne, la Belgique et les États-Unis contre l’ordre traditionnel burundais depuis le XIXᵉ siècle.)
Kentey Pini-Pini Nsasay, – La mission civilisatrice au Congo – Réduire des espaces de vie en prison et en enfer- ,Afric’Avenir, 2012
– Kentey Pini-Pini Nsasay, – Croisades de l’Europe christianisée contre l’Afrique ancestrale, Tome I – Procès du christianisme meurtier-,Afric’Avenir, 2017
– Kentey Pini-Pini Nsasay, – Croisades de l’Europe christianisée contre l’Afrique ancestrale, Tome II – La guerre permanente en Afrique – , Afric’Avenir, 2018
– Kentey Pini-Pini Nsasay, – Enlevez-moi le mental de ces Nègres-là ! Convertissez-les – , Afric’Avenir, 2018
– Kentey Pini-Pini Nsasay, – L’Afrique est en danger. Mobilisons-nous contre la traite et l’esclavage perpétuels ! : suivi du Manifeste de la renaissance africaine – , Afric’Avenir, 2018
–  Kentey Pini-Pini Nsasay, – Tribunal de l’Histoire Africaine. Tome 1 : Réquisitoire contre l’Europe christianisée, en hommage à E.D. Morel (1873–1924/2024), Collection Historiographie du Monde Contemporain, Éditions Cheikh Anta Diop (Edi-CAD), Douala, 2024.
Rugurika Mathias, Repères historiques du Burundi : Tome 1 : de la période précoloniale à l’indépendance, le 1er juillet 1962. 2022.
Nahimana Karolero Pascal, Histoire du Burundi : Les grandes dates de l’histoire des Barundi et de l’État millénaire africain – Ingoma y’Uburundi, Bruxelles, Génération Afrique, 2024.
– Nahimana Karolero Pascal, Réfugiés du Burundi — Quand Ingoma s’est tu. Histoire géopolitique d’un peuple brisé par la colonialité, Bruxelles, Génération Afrique, 2025.
– Nahimana Karolero Pascal, Burundi : La diaspora burundaise – Du monde, de Belgique et d’ailleurs – Histoire, trajectoires et ancrage, Bruxelles, Génération Afrique, 2025.
Kubwayo Félix, La lente reconnaissance du génocide de 1972 contre les Hutu du Burundi, Bruxelles, 2025.
– Kubwayo Félix, Mémorandum sur les massacres répétitifs des Hutu du Burundi de l’indépendance à 1992 : Appel à la conscience mondiale, Bruxelles, 2025.
Ntibantunganya Sylvestre, Histoire d’un génocide occulté : Le génocide des Bahutu du Burundi de 1972-1973, Bruxelles : Sigumugani, 2025.
Niyongabo Philippe, Les phares étouffés dans le brouillard de la haine, Bruxelles, Éd. Sigumugani, 2026.
– Baranyanka Charles, Ave Caesar, Bruxelles, 2017.
Nzeyimana Frédéric et al., Mémorandum au Chef de l’État du Burundi : Desiderata des victimes du génocide commis contre les Bahutu du Burundi en 1972-1973, Montréal, Éd. Sigumugani, 2025.
– Nzeyimana Frédéric, Burundi : Génocide des Bahutu par la dynastie des Batutsi Bahima Nazis: Une analyse anthropologique des mensonges de l’histoire et des origines rwandaises du génocide contre les Bahutu du Burundi, Montréal, Éd. Sigumugani, 2025
Sindayigaya Jean-Marie, Renaissance de l’Afrique par les Valeurs de l’Africanité-Ubuntu, Bruxelles, 2023
Ntabona Adrien, L’Ubuntu ( Humanité réussie ), ses roses et ses épines au Burundi, Bujumbura, Cirid, 2020
– Ntabona Adrien, Les bashingantahe repères vivants de l’Ubuntu, Bujumbura, Cirid, 2022
Harerimana Eric-Innocent, Umurundi, une identité inclusive, Éd. Iwacu, Bruxelles, 2025.

bdi burundi genocideregicide1972

Amasoko : Nahimana P., burundi-agnews.org, Ku wa gatatu 29 Ndamukiza 2026 | Ifoto : BdiAgnews